Tsingitud L-klamber Terasest koormuslüliti kinnitusklamber

1. Tooraine maksumus
Elektrotsingitud kronstein: galvaniseerimisel kasutatakse aluspinnana üldiselt külmvaltsitud lehte. Külmvaltsitud lehe enda maksumus on suhteliselt kõrge ja galvaniseerimislahenduse konfigureerimiseks tootmisprotsessi ajal on vaja palju keemilisi materjale, nagu tsingisoolad. Nende materjalide maksumust ei tohiks alahinnata.
Kuumtsingitud kronstein: kuumtsingimise aluspinnaks võib olla kuumvaltsitud leht, mis on tavaliselt odavam kui külmvaltsitud leht. Kuigi kuumtsinkimisel kulub palju tsingi valuplokke, on tooraine maksumus suhteliselt madalate nõuete tõttu aluspinnale suhteliselt lähedane elektrotsingitud sulgude omale. Suurtootmises võib aga kuumtsingitud sulgude toorainekulu olla veidi madalam.

2. Seadme- ja energiakulud
Elektrotsingitud kronstein: galvaniseerimiseks on vaja professionaalseid seadmeid, nagu elektrolüüsiseadmed ja alaldid, ning nende seadmete investeerimiskulud on suhteliselt suured. Lisaks tuleb galvaniseerimise protsessis elektrolüütilise reaktsiooni säilitamiseks pidevalt tarbida elektrienergiat. Elektrienergia maksumus moodustab suure osa kogu tootmiskuludest. Eriti suurtootmise puhul on energiakulude kumulatiivne mõju olulisem.
Kuumtsingitud kronstein: kuumtsinkimiseks on vaja peitsimisseadmeid, lõõmutusahjusid ja suuri tsinkpotte. Investeering lõõmutusahjudesse ja tsinkpottidesse on suhteliselt suur. Tootmisprotsessis tuleb tsingi valuplokid kuumutada kõrge temperatuurini umbes 450–500 ℃, et need kastmiseks sulatada. See protsess kulutab palju energiat, näiteks maagaasi ja kivisütt, ning ka energiakulu on kõrge.

3. Tootmise efektiivsus ja tööjõukulud
Elektrogalvaniseeritud kronstein: galvaniseerimise tootmistõhusus on suhteliselt madal, eriti mõne keeruka kujuga või suurte mõõtmetega sulgude puhul, galvaniseerimise aeg võib olla pikem, mõjutades seega tootmise efektiivsust. Lisaks on elektrogalvaniseerimisprotsess suhteliselt delikaatne ja töötajatele esitatavad tehnilised nõuded on kõrged ning tööjõukulud kasvavad vastavalt.
Kuumtsingitud kronstein: kuumtsinkimise tootmise efektiivsus on suhteliselt kõrge. Ühes kastmisplaadistuses saab töödelda suurt hulka sulgusid, mis sobivad suuremahuliseks tootmiseks. Kuigi kuumtsinkimisseadmete kasutamine ja hooldamine nõuab teatud professionaale, on üldine tööjõukulu veidi madalam kui elektrotsingitud sulgudes.

4. Keskkonnakaitse kulu
Elektrotsingitud kronstein: elektrogalvaniseerimisel tekkiv heitvesi ja heitgaas sisaldavad saasteaineid, nagu raskmetalliioone, mis peavad läbima range keskkonnakaitsetöötluse, enne kui need vastavad tühjendusstandarditele. See suurendab keskkonnakaitseseadmete investeerimis- ja ekspluatatsioonikulusid, näiteks reoveepuhastusseadmete, heitgaaside puhastusseadmete jms ostu- ja hoolduskulusid, samuti vastavat kemikaalikulu.
Kuumtsingitud kronstein: mõned saasteained tekivad ka kuumtsinkimise protsessis, näiteks reovee peitsimine ja tsingisuits, kuid keskkonnakaitsetehnoloogia pideva arenemise tõttu on selle keskkonnakaitsetöötluskulud veidi madalamad kui elektrotsingitud sulgudel. , kuid keskkonnakaitserajatiste rajamisse ja käitamisse tuleb veel investeerida teatud hulk vahendeid.

5. Hilisem hoolduskulu
Elektrotsingitud kronstein: elektrotsingitud kiht on suhteliselt õhuke, üldiselt 3-5 Kui seda kasutatakse karmides keskkondades, näiteks välistingimustes, on korrosioonikindlus suhteliselt halb ning see on kergesti roostetav ja korrodeeruv. Vajalik on regulaarne ülevaatus ja hooldus, näiteks uuesti galvaniseerimine ja värvimine, mis suurendab hilisema hoolduse kulusid.
Kuumtsingitud kronstein: kuumtsingitud kiht on paksem, tavaliselt 18-22 mikronit, hea korrosioonikindluse ja vastupidavusega. Tavalistes kasutustingimustes on kasutusiga pikk ja hilisem hoolduskulu suhteliselt madal.

6. Põhjalik kulu
Üldiselt on tavatingimustes kuumtsingitud kronsteinide maksumus kõrgem kui elektrotsingitud kronsteinide oma. Asjakohastel andmetel on kuumtsinkimise maksumus ligikaudu 2-3 korda suurem kui elektrotsinkimisel. Konkreetset kulude erinevust mõjutavad aga ka paljud tegurid, nagu turu pakkumine ja nõudlus, tooraine hinna kõikumine, tootmismaht, töötlemistehnoloogia ja toote kvaliteedinõuded.